23. mai 2017

Nädalavahetusest ja muud juttu :)

Hei!

Ühes postituses kirjutasin, et plaanis on SEB maijooksule minna. Kirjutasin ka seda, et see aasta mingit ajalist eesmärki ei pane, sest see oli mul esimene kord siiski.
Lauluväljakul sain kokku ühe vana töökaaslasega. Läksime siis starti. Meie grupp oli viimane, kes startis. Meil oli siis 7 km ajavõtuga käimine. Natukene aega peale starti oli ülesmäge liikumine, mis pani mu vasaku jala hüppeliigese suht valutama, või no kiskus krampi kogu aeg. (Ma ei teinud mitte mingit soojendust enne rajale minekut, mis oli SUUUR VIGA!). Töökaaslane tahtis kiiremat tempot teha kuid ma oma vasaku jala pärast ei suutnud. Tunne oli selline, et tahaks ta kohe välja väänata või ma ei oskagi täpsemalt kirjeldada seda tunnet. Ütlesin talle, et kui ta tempot tahab teha, siiis mingu ees minema. Ta läkski ja ma jäin üksinda. Peas keerlesid mõtted, et tahaks joosta jne aga millegi pärast ma ei suutnud. Lõpu poole sai vasak jalg ka soojaks ja valu kadus ja võtsin mingi seltskonna silmapiiriks, et nendest maha jääda ei taha ja kui võimalus oli, siis püüdsin neist ka ette minna. Vahepeal tuli eriti suur hoog sisse või oli nagu kergem kõndida, justkui keegi nagu lükkaks mind seljatagant ja siis jällegi oli hästi raske kõndida. Kui 2 km oli lõpuni, oli mu aeg 50 min millegagi. Siis tekkisid juba vaikselt mõtted, et tahaks, et aeg jääks alla tunni, siis olen ennast ületanud aga minutid ja sekundid muudkui jooksid ja kui ma lõppu jõudsin, oli ajaks 01:11:52

Kui ma tulemusi hakkasin vaatama tagasi koju tulles, siis olin suht pettunud ja ütlesin mõndadele inimestele juba, et ma järgmine aasta ei lähe, sest kokku oli kõndijaid 1427 (ajavõtuga siis) ja mu koht oli 1148. Tundsin end sellepärast suht halvasti ja motivatsioon oli maas ja peas käis mõtet, et milleks järgmine aasta minna kui ma nii halva aja teen? Kuid siis kodus Karmeniga rääkides rahunesin maha ja sain aru, et niigi tubli olin juba sellepärast, et sinna üritusele üldse läksin. Nüüd tean, et kui järgmine aasta jälle lähen, siis teen parema aja. Karmen küsis ka, et kui palju ma selle ürituse jaoks treenisin ja toitusin? Vastasin, et tegelikult ei teinud ma mitte midagi. Ma küll ei ole ikkagi rahul oma tulemusega (ma ei läinud jahtima võitu) kuid nüüd on kergem panna paika järgmise aasta sama ürituse aega. Siiski olin tubli, et ma selle läbisin ja uhke tunne, sest rahvast oli tegelikult mega palju. :)

Koju jõudes käisin pesemas ja siis hakkasin liikuma balti jaama poole, et emaga teatrisse minna. Saime balti jaamas kokku, käisime balti jaama turul ka uudistamas ja siis võtsime suuna teatri poole. Käisime kammerteatris Indrek Taalmaa monoteatrit "Oranžid tropid kõrvas" vaatamas. Selles etenduses ta kehastas end taksojuhiks ja rääkis erinevaid situatisoone klientidega. Kõige parem lause oli, et "kui sulle midagi ei meeldi, siis pane lihtsalt tropid kõrva!" Ütleme nii, et see oli kolmas tema etendus ning mulle meeldis kõige rohkem "Sinised kilesussid jalas" . See etendus oli kõige parem. Peale teatrit tõi mind ema sõbranna koju ja päev jätkus külaliste seltsis.

Toitumisest

Ütlen ausalt, et peale eelmist korda ma feilisin suht kohe. Kuid tänasest püüame Laura ja Karmeniga kolmekesti uuesti. Nüüd on eesmärk Rakvere ööjooksu 10 km distantsiks harjutamine. :) Nüüd aga hullult pilte ja ma olen taas rajal :) Käisin täna juuksuris ja peale seda jälle balti jaama turul, kust ostsin murelid ja leidsin ka eesti tomatid (oranžid/kollased)


Muna, sink, juust, tomat ja kurk




Täistera pruun riis, veisehakkliha, kapsas, tomat
Täpselt sama mis eelmine pilt, siin on juures murelid

Juustuküpised (riisijahu, juust,  hapukoor, vesi)

Kaal näitas täna hommikul 77.5 kg. Ma pean ühel päeval õnnestuma! Tule ela mulle kaasa! :) Iga toetus on oluline ja vajalik :)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar